Noor araablane

Eduard Wiiralti metsotinto „Noor araablane“ (tuntud ka kui Araabia poiss, pr k Petit Arabe) sündis kaheetapilise tööprotsessi tulemusel. Esmalt joonistas kunstnik Marrakešis 10. novembril 1938 väikese mütsiga araabia poisi portree; selle pliiatsivisandi Wiiralt märgistas kohapeal kuupäevaga ja saatis Tallinna koguja Alfred Rõudele. Marrakeši-aegne päevaraamat ning poisi visand kuuluvad tänapäeval Eesti Kunstimuuseumi kogu väärtuslikemate Maroko-materjalide hulka.

Tagasi Eestisse jõudes võttis Wiiralt 1940. aasta alguses ette oma karjääri esimese metsotinto. Vaseplaadi ülaossa raius ta Marrakeši reisi mälestuseks kirje “CASABLANCA 19 VIII 1938”, alla vasakule lisas signatuuri ja aastaarvu “WIIRALT 1940”; proovitõmmisele tõi ta prantsuskeelse märkuse “Epreuve d’essai”. Metsotinto – plaat esmalt ühtlaselt karestatud, seejärel valguslaikeks siledaks poleeritud – võimaldas Wiiraltil luua pehme, sametise pinna ja täpse joonise üheskoos.

Mai Levin nimetab teost Wiiralti metsotinto-debüüdiks ja osutab, et selle meisterlik valmimine kinnitas kunstniku tehnilist küpsust kohe esimese katsega. „Noor araablane“ avas ka Wiiralti hilisema Maroko-aine graafilise seeria, kuhu kuuluvad kuivnõel „Berberi poiss“, pehmelakk „Berberi tüdruk kaameliga“ ja teised 1940.–1941. aastatel valminud lehed. Metsotinto poisi selge joon, valguse-sameti kontrast ja Marrakeši mälestusse kinnistatud daatum muudavad „Noore araablase“ Wiiralti Aafrika-tsükli intiimseks sissejuhatuseks – pildi, kus eksootika taandub vaiksele inimlikule väärikusele.