Eduard Wiiralt (20. märts 1898 – 8. jaanuar 1954) oli Eesti graafik, keda peetakse meie kunstiajaloo väljapaistvaimaks meistriks. 1919. aastal astus ta Anton Starkopfi meistriklassi äsjaasutatud Kunstiühingu Pallas kunstikoolis õppima skulptuuri. Verine Vabadussõda katkestas küll ajutiselt õpingud, kuid 1924. aastal lõpetas Wiiralt siiski Pallase ja pälvis Eesti Kultuurkapitalilt aastase stipendiumi, mis viis ta 1925. aastal esmakordselt Pariisi. Euroopa kunstipealinnast saadud inspiratsiooniga pani ta aluse Eesti 20. sajandi modernistlikule graafikatraditsioonile. Tema looming leidis juba eluajal tee näitustele üle Euroopa, Põhja‑Ameerikasse ja isegi Lõuna‑Aafrika Vabariiki. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad näiteks „Põrgu“, „Kabaree“, „Lamav tiiger“, „Berberi tüdruk kaameliga“, „Viljandi maastik“ ja „Virve“. Eduard Wiiralti töid on omandanud muuseumid üle maailma – sealhulgas Pariisis, Amsterdamis ja New Yorgis.
Tutvu Eduard Wiiralti elulooga
Eraalgatuslik sihtasutus SA Eduard Wiiralt loodi 2023. aastal eesmärgiga tutvustada ja talletada nii kodu‑ kui välismaal meie kunstiajaloo ühe tähtsaima graafiku elu, loomingut ja pärandit. Sihtasutus toetab Wiiraltiga seotud uurimisprojekte, näituste korraldamist, publikatsioonide väljaandmist, teoste otsimist ning muud tegevust, mis aitab autori pärandit hoida ja laiema publikuni tuua.
