Monika 1. seisund

Eduard Wiiralti metsotinto „Monika“ valmis Saksa okupatsiooni ajal Tallinnas.

Mai Levini uurimuse järgi kohtus Wiiralt kümneaastase tallinlanna Monika Pootsikuga 16. augustil 1942 turul ja käis tema kodus 16. korral joonistamas. Novembri lõpul 1942 tõi kunstnik esimese proovitrüki Tallinna Kunstihoone sügisnäitusele, kus leht kandis pealkirja Tüdruk lilledega; Wiiralti enda tööpäevikutes figureerib algne nimetus Tüdruk portreemedaljoniga. Esimese seisundi viimistlemiseks kulus veel kolm kuud: Wiiralt lõpetas selle 22. veebruaril 1943 ja tõmbas kümmekond-kaks­kümmend tõmmist, mida ta hiljem parimaks pidas.

Aprillis 1943 asus kunstnik plaati ümber töötama. Ta asendas taustal olnud portreemedaljoni samasuguse valge mütsiga, nagu Monikal endal, ja hakkas 14. aprillil trükkima teist seisundit.

Samal kümnendil rändas „Monika“ ka olulistele graafikanäitustele: 1946. a. Salon d’Automne’il Pariisis, 1950. a. Roueni kaasaegse originaalgravüüri näitusel ja 1953. a. Milano prantsuse graafika ülevaates, kus seda kiideti portreeloomingu meisterliku värskendusena.

„Monika“ koondab kolm eri nurga alt kujutatud portreed ühest ja samast tüdrukust, vihjates lapse sirgumisele ning portreekunsti võimalustele inimese sisemuse tõlgendamisel. Õrn, ent selge joon käib käsikäes metsotinto sametise valgusvarjuga, tehes teosest ühe hinnatuma näite Wiiralti hilissõjaaegsest loomeperioodist.