Berberi poiss
puuduvad
Eduard Wiiralti kuivnõelgravüür „Berberi poiss“ rajaneb Marrakechis 8. novembril 1938 tehtud portreejoonistusel, mille kunstnik saatis Tallinna koguja Alfred Rõude kogusse. Pliiatsieskiis kujutab tumesilmset poissi valges rüüs ja kannab signatuuri „WIIRALT 8.NOV.1938 MARRAKECH“.
Tallinnasse naasnuna võttis Wiiralt 1940. aasta algul sama motiivi kuivnõelas käsile. Vaseplaadile graveeris ta peene, peaaegu sõrmejäljekarvase joone, jättes plaadi ülaservale siiski esialgse dateeringu „MARRAKESCH 1938“; antud töö plaat kuulub täna Eesti Kunstimuuseumi kogusse.
Gravüür jõudis publiku ette II Kohvik «Colombia» kunstinäitusel Tallinnas 6.–30. aprillil 1940, kus Wiiralt oli üks neljateistkümnest osalejast. Kriitikud kiitsid töö „valgusküllast looduslapselikku ilu“, mida rõhutas poisi lumivalge rüü ja tumeda jume kontrast. Tõmmiseid trükiti vähe.
„Berberi poiss“ kuulub Wiiralti Maroko-tsükli tähtteoste sekka koos „Arkeia“ ja „Berberi tüdrukuga kaameliga“. Nendes portreedes asendas kunstnik linnagroteski vahetu austus kohalike inimeste väärikuse vastu: kuivnõela terav, kuid pehme toon näitab poisi rahulikku iseolemist ilma eksootilist ülevõimendusteta.
