Okaapid
puuduvad
Eduard Wiiralti akvatinta „Okaapid“ avab loomateemalise viielehekomplekti, mille tellis Genfis tegutsenud kirjastus La Guilde internationale de la gravure. Inspiratsiooni sai kunstnik Pariisi Vincennes’i loomaias tehtud visanditest – mitmed okapi-joonistused, sh suur musta kriidiga leht, kuuluvad tänapäeval Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse.
Tellimust vahendanud kriitik Nesto Jacometti soovis igast loomalahendusest 200-list tiraaži. Wiiralt tõi zoo-visandid stuudiosse, koondas kaks elegantselt vöödilist looma horisontaalsesse kompositsiooni ja töötas plaati puhtakujulise akvatinta tehnikaga, saavutades siidise karvapinna ja ruumi ühtlase, peene tooni. Enne lõpliku tõmmiserea käivitamist tegi ta neli proovitrükki, seejärel trükkis 200 nummerdatud lehte.
Mai Levin hindab „Okaapisid“ elavaks ja samas üsnagi dekoratiivseks tööks: loomade rahulikku graatsiat toetab õhuliselt hägustatud taust, mis laseb triibulistel jalgadel ja peenel peaprofiilil kirkalt esile tõusta. Töö demonstreerib selgelt Wiiralti hilisperioodi meisterlikkust: väljapeetud tonaalsus, täpne loomaportree ja kompositsiooni dekoratiivne rütm ühenduvad elegantses graafilises tervikus, mis püsib tema animalistika ühe kõrghetkena.