Seltskond
puuduvad
Eduard Wiiralti ofort „Seltskond“ (pr. Les Clochards, 1928) valmis Pariisis, kunstniku ateljees aadressil 2 bis Rue Maison-Dieu, ning kannab plaadil ka seda aadressi ja kuupäeva „Juin 1928“. Tegemist on sügavtrükiga , mis näitab Wiiralti varase Pariisi-perioodi tehnilist virtuoossust: ülitiheda söövitusjoone ja hajutatud hapelaikude kaudu saavutab ta samaaegselt joonistusliku teravuse ja maalilise tumeduse.
Teose idee tuli Montparnasse’i tänava- ja pargibohheemlast jälgides; Mai Levini sõnul koondab Wiiralt siia „grotesksed, sarkastilise huumoriga“ karakterid, peegeldades 1920. aastate uusasjalikkuse vaimu. Nii sündis sotsiaalkriitiline lavastus, mis avab kunstniku tähelepanu ühiskonna äärealadele ja on temaatiline eelkäija tema monumentaalsele ofordile „Põrgu“ (1930–32).
Ofort kandis erinevatel näitustel ka prantsuskeelseid nimesid „Les Clochards“ ja „Delirium tremens“, kuid 1936. aasta Tartu ja 1958. aasta Tallinna isikunäituse kataloogides kinnistus eesti pealkiri „Seltskond“. 2017. aastal eksponeeriti „Seltskonda“ Kumu kunstimuuseumi näitusel „Lurpide lapsed. Eesti dekadentlik kunst“, mis tõi esile Wiiralti rolli 20. sajandi alguse sotsiaalkriitilise graafika rahvusvahelises kontekstis.
„Seltskond“ jääb olulise verstapostina Wiiralti loomingus: see ühendab klassikalise sügavtrüki tehnilise täiuslikkuse nüri-humoorika, ent täpse ühiskonnaanalüüsiga, mis teeb lehe aktuaalseks ka ligi sajand pärast selle valmimist.