Lapsed

Eduard Wiiralti ofort–kuivnõel „Lapsed“, mida kunstnik ise nimetas ka „Lapsed marjadega“, valmis Pariisis eestlastest sõprade Jaan ja Vally Musti korteris, kui Wiiralt portreteeris nende väikest poega.

Wiiralt joonistas kõigepealt seitse lapsepead, kuid pärast esimest proovitrükki eemaldas tsinkplaadilt kaks ülemist figuuri, et anda viiele allesjäänule – kolm magavat beebit, kirjutav poisike ja esiplaanil marjakuhja taga naeratav laps – rohkem ruumi hingata. Nii sündis lõplik II seisund, mille all paremas servas ilmub sageli käsikirjaline pealkiri „Lapsed – eau‑forte ja kuivnõel 1938“. Wiiralt kasutas samaaegselt peent söövitust (eau‑forte) ja mahlakat kuivnõela, mis laseb metallisädelusel joonel paberil helkida.

Ülemiste padjapilvede vahelt unelevad pead loovad unistava vöö, mille all ärkvel poisike pliiatsiga ja rõõmsalt marju katsuv mudilane annavad lehele elava, jutustava dünaamika. Vagurad pinpoint‑varjutused taustal ja pehmed kuivnõelakriimsud juustes ning kätes toovad esile beebi‑naha sametise kuma, vältides sentimentaalsust, mida laste‑ainese puhul sageli kardetakse.

„Lapsed“ moodustab Claude’i‑sarja kulminatsiooni: samade visandite põhjal sündisid varem puugravüür „Claude“, puulõige „Puulõike sünd“ ning vaselõige „Lapse pea“. 1938. aasta leht koondab need motiivid üheks orkestreeritud kompositsiooniks, näidates, kuidas Wiiralt oskas lapse süütut ilmet edasi anda ilma magusa sentimendita – terava, ent õrna joonega, mis on tema hilise Pariisi‑perioodi signatuur.

Harva trükitud „Lapsed“ püsib kunstniku graafikapärandis armastatud, kuid harva nähtava lehe staatuses: iga tõmmis on samal ajal portree ühest lapsest ja ood lapsepõlve varjamatule rõõmule.