Natüürmort käega
puuduvad
Eduard Wiiralti metsotinto „Natüürmort käega“ valmis 1950. aastal. Kujutisel on lillevaas, puuviljad, veinipokaal ning alumises servas eraldi vinjett (remark) – naturaalist graveeritud käsi, mis hoiab õuna.
Pariisi kirjastuse La Tradition direktor Paul Durupt tellis Wiiraltile metsotinto illustratsiooni oma käsiraamatu La gravure sur cuivre et l’impression en taille‑douce (1951) tarbeks. Väljaanne trükiti 1 100 nummerdatud eksemplaris; tiraaži numbrite 8 – 307 juurde lisati portfoolio seitsme originaalnäidisega, millest igaühel oli kaasas ka vinjetiga teise seisundi tõmmis.
Antud töö plaat on teada vähemalt kolmes seisundis:
I seisund – puhas natüürmort ilma vinjetita (trükiti portfoolios).
II seisund – sama kujutis, millele on lisatud käega remark; selle graveerimisel kasutas kunstnik Ada Sullingu kätt ühest 1942. aasta joonistusest.
III seisund – vinjett on eemaldatud; just see tõmmis köideti raamatusse.
Mai Levin toob esile, et Wiiralt võttis tellimust väga tõsiselt – säilinud on hulk kavandeid ja proovitõmmiseid. 15. novembril 1950 tegi ta esimesed proovitõmmised juba terastatud plaadilt; plaatide terastamist hakkas Wiiralt kasutama 1948. aastast, et need taluksid suurt tiraaži. Levin lisab, et kunstniku varasem metsotinto „Monika“ (1942) pälvis Prantsusmaal sedavõrd suurt tähelepanu, et just selle teose edu sai Durupti tellimuse otseseks ajendiks.
„Natüürmort käega“ näitab Wiiralti virtuoossust metsotinto tehnikas ja tema võimet ühendada illustratiivne selgus maalilise peenusega. Teos kinnitab ka kunstniku rahvusvahelist tunnustust: kutsumine illustreerima Prantsuse spetsialistide koostatud põhiteost sügavtrükist oli Eestist pärit graafikule eriline prestiiž.
