Marrakeši linnamüür
puuduvad
Eduard Wiiralti esimest Maroko-perioodi graafilist lehte, 1938. aasta augustis valminud „Marrakeši linnamüüri“ (Rempart de Marrakech), graveeris kunstnik otse paigal Marrakeši savivärvi kaitsemüüri ees: ta töötas ofordi lakiga, süvendas varjud kuivnõelaga ning pidi palavuse tõttu plaati varjama päikesevarju all, mida hoidis kõrval seisev araabia poiss (Mai Levin).
Pildis kohtuvad linna müür ja tagapõhja udused Atlase mäed – kontrast, mille Wiiralt saavutas peene söövitusjoone ja kuivnõelaga tõmmatud tumedate pilvevarjudega. Teos trükiti 1938. aasta lõpul Pariisis J. J. Taneuri töökojas ning eksponeeriti koos kuivnõelaga „Arkeia“ sama sügise Salon d’Automne’il. Pärast sõda tõmbas kunstnik plaadilt vaid üksikud lisatõmmised P. Thirot’ trükikojas.
„Marrakeši linnamüür“ avab Wiiralti Maroko-sarja, kus ta vahetas Pariisi kabareede rahutu energia päikesest pimestatud Aafrika valguse ja vaikse, monumentaalse ruumitunde vastu. Oforti õhkõrn kontuur ja kuivnõela metallne teravus annavad korraga nii kuumuse virvenduse kui ka müürikivi kareda faktuuri.