Akt kanepiriidel

Eduard Wiiralti puugravüür „Akt kanepiriidel“ valmis Pariisis 1933. aastal – samal loomeperioodil kui „Absindijoojad“ ja „Neegri pea“. Õlgedest heleda kanepiriidega kaetud põrandale sirutunud naisfiguur – kunstiajaloolaste arvates Wiiralti toonane muusa Marie-Louise Vogt – on graveeritud nii sügava peitlijäljega, et puidukiu läige teeb naha peaaegu skulpturaalselt kumavaks. Detailse plastika kõrval jooksevad üle tausta haruldaselt peene ruletijälje vibud, mille mustrirütm meenutab karedat kangapinda ja pehmendab ühtlasi figuuri selget kontuuri. Vormide kontrast toob esile poosi vabalt välja sirutatud erootika ja mõjub omas ajas avameelsena, kuid jääb elegantseks tänu must-valge koloriidi askeetlikule väärikusele.

Teos trükiti samalt plokilt kahes variandis, käesolev seisund kuulub esimesse seeriasse, mida Wiiralt eksponeeris kohe pärast valmimist rahvusvahelistel puugravüürinäitustel Marseille’s, Varssavis ja Krakovis. Tallinna Kunstihoone avamisel 1934 üles riputatud leht pälvis publiku tähelepanu oma tehnilise virtuoossuse ja otsekohese sensuaalsuse sümpoosionina ning kinnitas Wiiralti mainet graafikuna, kes valdab täiel mõõdul nii joone täpsust kui psühholoogilist nüanssi. Tänini peetakse „Akt kanepiriidel“ üheks kunstniku populaarseimaks aktiks – haruldus, kus julge keha ja meisterlik faktuur loovad tagasihoidlikult monumentaalse hetke.