Kristjan Raua portree 1. seisund
teos on raamitud
Eduard Wiiralti kuivnõelaportree „Kristjan Raua portree“ valmis vahetult pärast kunstniku naasmist Eestisse 1939. aasta septembris ning oli tema esimene suurem töö kodumaal. Wiiralt austas Kristjan Rauda kui „Euroopa kõige originaalsemat kunstnikku“ ja imetles eriti Raua „Kalevipoja“ illustratsioone (Mai Levin). Portree sündis otse mudelist: Wiiralt töötas Nõmmel Raua kodus, tehes vaid paar peavisandit ja graveerides suure osa kujutisest kohe vaskplaadile. Kunstnik tõmbas detsembris 1939 viis proovitrükki ning trükkis tiraaži 1940. aasta alguses.
Suvel 1944, valmistudes Viini isikunäituseks, töötas Wiiralt teose tausta uuesti läbi; sellest seisundist annab tunnistust plaadile graveeritud tekst „4 Wien 22 Aug 1944“ ja laiem, tihedate ristjoontega foon. Levin peab siiski 1940. aasta esimest varianti veenvamaks, sest see jätab Raua karakteersetele näojoontele rohkem „õhku“. Tehnika – kuivnõel paberil – toob esile Raua kõrge lauba, lühikeste juuste ja rahuliku käteasetuse kõik metalliselt säriseva joonega.
„Kristjan Raua portree“ on ühtaegu Wiiralti austusavaldus Eesti vanameistrile ja kunstniku enda loomingu uue peatüki avalöök – töö, kus gravüürimeister demonstreerib, kuidas otseplaadine kuivnõel suudab tabada nii modelli füüsilist kohalolu kui ka vaimset väärikust.
